23. jaanuaril 2016 ilmus eesti keeles Jüri Lina legendaarse teose ”Skorpioni märgi all. Nõukogude võimu tõus ja langus” neljas, oluliselt täiendatud trükk (560 lk).
Seda raamatut on mitmel pool maailmas, eelkõige USAs, peetud kõige tähtsamaks raamatuks, mis ilmunud viimase 200 aasta vältel.
Raamat on ilmunud rootsi, prantsuse, inglise, hispaania, jaapani, eesti, läti ja vene keeles.
See on tähtsamaid kommunismi varjatud ajalugu käsitlevaid raamatuid “Skorpioni märgi all” (nõukogude võimu tõus ja langus), mis on korduvalt ilmunud ka eesti keeles. Viimaste aastakümnete vältel pole Eestis müügile tulnud ühtki nii olulist teost, mis kirjeldab meile viimase paarisaja aasta osas tehtud ajaloovõltsingute põhjusi ning selgitab meie praeguse olukorra varjatud tausta. Raamat sisaldab ka lugejale ilmselt vägagi ootamatuid salaandmeid Eesti kohta seoses kommunistliku okupatsiooni kehtestamisega.
Selle tähelepanuväärse raamatu tagakaanel on järgmised read: “Pärast nõukogude korra langust 24. augustil 1991 on ametlikud arhiivid hakanud jahmunud vene ajaloolastele paljastama oma saladusi. Pidevalt tuleb esile vapustavaid andmeid, millest Lääne-Euroopasse on jõudnud kõigest näputäis. Eelkõige puudub sündmuste käigust terviklik pilt. Just seda ongi Jüri Lina üritanud oma raamatus esitada.
Autor püüab vastata järgmistele küsimustele: kuidas tekkis ja arenes kommunistlik idee? Miks finantseerisid “vene revolutsionääre” märtsis ja novembris 1917 mõjuvõimsad rahvusvahelised rahandusringkonnad? Mida taotleti sellele järgnenud ühiskonna purustamisega ja kuidas see oli kasulik seda mahitanud jõududele?
Raamatu algallikaina on kasutatud rohkesti vene materjali, mis on nüüd uurijaile kättesaadav ja mida pole varem Läänes avaldatud.”
Rootsikeelset originaali retsenseerinud Lars Adelskogh nentis järgmist: “”Skorpioni märgi all” kuulub nende haruldaste raamatute hulka, mis jätavad igale lugejale sügava ja püsiva mulje.” Raamat paljastab põhjalikult ka vabamüürlaste väga olulist osa kommunistliku vägivallavalitsuse kehtestamisel. Materjali kogumine kestis kümmekond aastat, kirjutamine võttis ligi aasta.
Müüakse Eesti raamatukauplustes.
Käesolev arvustus ilmus Rootsi ajakirjas ”Nexus” seoses publitsist Jüri Lina ajaloolise rootsikeelse teose ”Skorpioni märgi all, Nõukogude võimu tõus ja langus” kordustrüki ilmumisega Stockholmis veebruari algul. Teos on uuesti ilmunud ka eesti keeles ning on avaldatud ühtlasi inglise keeles. ”Skorpioni märgi all” on erinevates keeltes seni osutunud Jüri Lina kõige edukamalt müüdud raamatuks. Ingliskeelsena on see jõudnud kõige erinevamatesse riikidesse. Arvustuse tõlget ei suvatsenud Eesti ajakirjandus avaldada, kuigi eesti autoríte teoseid arvustatakse välismaises ajakirjanduses väga harva.
VARJATD TÕDE NÕUKOGUDE LIIDUST JA EUROOPA LIIDUST
Ühes hiljutises sisukas TV-saates Lenini ja kommunistliku diktatuuri kohta vaatajad ilmselt ei mõistnud, et rahvusvaheline rahanduslik ja vabamüürlaste maffia toetas seda massimõrvarit ja tema sama õelaid kaasroimareid. Sellest on kirjutanud Nõukogude küsimuse ekspert Jüri Lina oma oluliselt täiendatud raamatu ”Skorpioni märgi all” uustrükis.
Bolševistlik võimu, mille tohutus ulatuses sooritatud ebainimlikke julmusi autor oma põhjaliku täpsusega dokumenteerib, toetudes sealhulgas vene dokumentidele, rahastajaks oli algusest lõpuni selle väidetav ”vaenlane”, lääne suurkapital, olles üheks osaks alates XVIII sajandi 70. aastatest hoolikalt väljatöötatud plaanis maailmasse totalitaarse diktatuuri rajamisel. Seda taotlust viiakse muu hulgas ellu meediumide ja valuutade kontrollimise kaudu, börsi krahhide, sõdade ja revolutsioonide esilekutsumisega ning hoolimatu maksumaksjate kurnamisega intresside abil. Pahaaimamatu avalikkus ei ole neist asjust midagi teada saanud meediumeis valitseva varjatud tsensuuri tõttu. Ning see polegi nii imelik. Kui paljud teavad, et rahvusvaheline rahanduseliit kontrollib juba 80 protsenti maailma kapitalist või et tööstusriikide laenud ulatuvad totaalselt astronoomilise saja tuhande miljardi Rootsi kroonini? Kui maksumaksjate säärast riisumist laenu- ja intressiorjanduse abil lubatakse jätkata, saavad erakordselt priviligeeritud tegelased varsti kogu maailmas võimu ja kõik rikkused enda kätte, nagu nad on planeerinud! Autori meelest oleks intressivaba majandus heaks alternatiiviks. Aga sellest ilmselt ei piisaks. Oleks tarvis õiglast jaotuspoliitikat, seadusandlust sissetulekute ja varanduste mõistlikuks piiramiseks… Lisaks on vaja sõnavabaduse garantiid, seega tõelist demokraatiat. See tähendaks omalt poolt eeldatavat väljaastumist Euroopa Liidust, mida kontrollib suurkapital ja mille sarnasust totalitaarse Nõukogude Liiduga raamatu autor esile tõstis. Tema raamatut peaksid tähelepanelikult lugema kõik need, kes loodavad pärast aastatuhandevahetust paremale tulevikule!
Sune Hjort
”Piteå-Tidningen” 17. märtsil 1999
Sisukord
- Müüdid väärkommunistidest ja valekristlastest
- Illuminaadid – salalikkuse triumf
Illuminaatide ideoloogiline taust
Esimesed paljastused
Schilleri mõrvamine
Sisseimbuvad illuminaadid
Eeskujuks jesuiitide totalitarism
Illuminaatide esimene riigipööre
Illuminaatide tee maailmavõimule - Karl Marx – õeluse pühak
Moses Hess – Marxi ja Engelsi õpetaja
Marxi suhtumiste taustast
Marxi, Disraeli ja teiste juutide jahmatavaid avaldusi>
Illuminaadid Marx ja Engels
“Revolutsiooniaasta” 1848 – esimene laine
Märts 1848 – läbimõeldud plaan
Teine laine 1848–49
Terroristlik illuminism jätkub…
Tegelikkus müütide taga
Marx publitsistina - Senitundmatu Vladimir Uljanov
Vabamüürlane Lenin
Venemaa esimesed vabamüürlased
Lenini olemus
Lenini terror
Terrori ideoloogiline taust
Lenini viimsed päevad - Lev Trotski – küünik ja sadist Vabamüürlane Trotski
Trotski õpetaja Parvus
Riigipöördekatsed aastal 1905
Trotski välismaal
Halastamatu despoot
Trotski seltsimehed
Admiral Štšastnõi hukkumine
Kroonlinna ülestõus
Hall kardinal
Trotski kui antiintellektuaal
Sergei Jessenini mõrvamisest
Võidukas Stalin
Trotski mõrvamine - Kuidas kommunistid võimule tulid
Esimese maailmasõja taustast
Vene juutide päritolust
Veebruaripööre 1917
Šahh kukutati sarnaselt
Lenini ja Trotski naasmine
Paljastused ajakirjanduses
Kornilovi mäss
Võimuvahetus
Saksa abi
Riikliku terrori algus - Läbi mõrvade labürindi
- Kremli verejanuline hunt – Lazar Kaganovitš
Hall kardinal
Vene kultuuri hävitamine
Näljakatastroof ja teised roimad
Suur terror
Beria panus
Stalini mõrvamine
Võimuvõitlus pärast Stalini surma - Ühendriikide toetus Nõukogude Liidule
“Interventsioon” kui pettemanööver
Näljahäda relvana
Ärid bolševikega
Kollektiviseerimisrelv
Ülesehitustöö
Ameeriklaste üha intensiivsem panus
Sõjaabi Moskvale
Välismaalastest orjad Nõukogude Liidus
Stalini “püha” sõda
Nõukogude Liidu lammutamine
Kommunismi likvideerimine Ida-Euroopa vasallriikides
Ühendriigid upitasid ka Hiinas kommunistid võimule - Kommunistlik võimuhaaramine Eestis
Mõningaid kokkuvõtvaid järeldusi
Isikuloetelu
Autorist
Isikuloetelu
Autorist
VÄLJAVÕTE RAAMATUST
Märts 1848: läbimõeldud plaan
Kui vaatleme lähemalt 1848. aasta märtsi “revolutsioone”, siis näeme kõige selle taga läbimõeldud plaani.
5. märtsil tuli Heidelbergis kokku nn eelparlament, mida juhtis kohaliku vabamüürlaslooþi suurmeister. Tollesse looþi kuulusid peamiselt juudid. Nood olid osalenud ka illuminaatide kongressil Strasbourgis. 11. märtsil rajasid illuminaadid Prahas Püha V?clavi nõukogu.
Vägivallaaktsioonid said alguse 13. märtsil ülestõusuga Austria pealinnas Viinis. Sündmust mahitas kaks juudi arsti ja vabamüürlast – Adolf Fischhof ja Joseph Goldmark. 14. märtsil järgnes Rooma “revolutsioon”, mida suunas Giuseppe Mazzini, kes kuulutas kirikuriigi vabariigiks. See purustati, hoolimata Garibaldi punasärklaste (karbonaaride) visast vastupanust.
5. märtsil tuli Heidelbergis kokku nn eelparlament, mida juhtis kohaliku vabamüürlaslooþi suurmeister. Tollesse looþi kuulusid peamiselt juudid. Nood olid osalenud ka illuminaatide kongressil Strasbourgis. 11. märtsil rajasid illuminaadid Prahas Püha V?clavi nõukogu.
Vägivallaaktsioonid said alguse 13. märtsil ülestõusuga Austria pealinnas Viinis. Sündmust mahitas kaks juudi arsti ja vabamüürlast – Adolf Fischhof ja Joseph Goldmark. 14. märtsil järgnes Rooma “revolutsioon”, mida suunas Giuseppe Mazzini, kes kuulutas kirikuriigi vabariigiks. See purustati, hoolimata Garibaldi punasärklaste (karbonaaride) visast vastupanust.
Ungari Pestis oli mäss aegsasti planeeritud 15. märtsile. Ettevalmistusi juhtis juut Mahmud Pascha (Freund). Neis oli osalenud ka massoon Lajos Kossuth, kes üritas provintsiski kihutustööd teha. Mässuga kavatseti ühtlasi tähistada Gaius Julius Caesari tapmist aastal 44 enne Kristust; selle mõrva eest ülistab Grand Orient ikka veel Brutust. Samale päevale olid planeeritud mässud ka Napolis ja Pariisis.
Lausa eriline päev oli 18. märts, mil rahvast ässitati ülestõusudele Milanos ja Stockholmis ning tehti revolutsiooni Berliinis.
Juhtide hulgas nähti vaid juudi massoone. Milanos oli peaorganisaator Giuseppe Mazzini, kes hiljem õhutas segadust ja ülestõuse ka teistes Lombardia linnades, ning Berliinis Johann Jacoby. Väljaastumised sel laupäeval Milanos, Berliinis ja Stockholmis olid määratud koguni samale kellaajale. 18. märts on massoonide tähtpäev. 1314. aastal oli sel päeval Pariisis tuleriidal põletatud Templiordu suurmeister Jacques de Molay. Nende mässudega taheti kätte maksta nii tema hukkamise eest kui ka ordu hävitamise eest kaks aastat varem Philippe Ilusa (1268-1314) käsul. Kättemaksuna oli kavandatud samuti Preisi kuninga Friedrich Wilhelm IV (1795-1861) mõrv Berliinis, misjärel illuminaat Mihhail Bakuninist pidi saama Preisimaa diktaator. Aga kavatsus kukkus läbi, sest keegi truu alam hoiatas kuningat. Siiski pidi kuningas kapituleeruma ning tegema vabamüürlastele suuri järeleandmisi.
Juhtide hulgas nähti vaid juudi massoone. Milanos oli peaorganisaator Giuseppe Mazzini, kes hiljem õhutas segadust ja ülestõuse ka teistes Lombardia linnades, ning Berliinis Johann Jacoby. Väljaastumised sel laupäeval Milanos, Berliinis ja Stockholmis olid määratud koguni samale kellaajale. 18. märts on massoonide tähtpäev. 1314. aastal oli sel päeval Pariisis tuleriidal põletatud Templiordu suurmeister Jacques de Molay. Nende mässudega taheti kätte maksta nii tema hukkamise eest kui ka ordu hävitamise eest kaks aastat varem Philippe Ilusa (1268-1314) käsul. Kättemaksuna oli kavandatud samuti Preisi kuninga Friedrich Wilhelm IV (1795-1861) mõrv Berliinis, misjärel illuminaat Mihhail Bakuninist pidi saama Preisimaa diktaator. Aga kavatsus kukkus läbi, sest keegi truu alam hoiatas kuningat. Siiski pidi kuningas kapituleeruma ning tegema vabamüürlastele suuri järeleandmisi.
Kättemaksuakte jätkati täpselt 23 aastat hiljem – 18. märtsil 1871, mil kuulutati välja Pariisi Kommuun. Nõukogude Venemaal tähistati 18. märtsi Punaabi päevana.
Kappavast hobusest kiiremini jõudsid verised rahutused ka Stockholmi. Bunny Ragnerstam ilmutab raamatus “Töölisliikumine” (Stockholm, 1986), et rahutuste ajal tapeti 18 inimest. Ässitas 1847. aasta sügisel moodustatud Stockholmi Kommunistlik Selts. See organisatsioon oli ühenduses Euroopa Kommunistliku Liiduga. Aktsiooni mahitas juudi kirjutaja Christoffer Kahnberg, kes koostas kõik üleskutsed, mis linnas üles kleebiti. Need õhutasid: “Hävitage aadel ja andke kodanlastele ja töölistele nende õigused!” “Revolutsioonitund on tulnud!” “Maha valitsus!” (Sellal istus Rootsi troonil liberaalne kuningas Oskar I.) “Elagu vabadus, võrdsus, vendlus!” “Elagu rahvas! Elagu vabariik!”
17. märtsil organiseeriti Venezias ülestõus austerlaste vastu. Samal päeval vabastasid “revolutsionäärid” vanglast juudi vabamüürlase ja Mazzini agendi Daniele Manini (1804-1857), kes 18. märtsil haaras jämeda otsa enda kätte. Kui austerlased olid 22. märtsil võidetud, kuulutas Manin välja iseseisva Venezia Vabariigi, mille vabamüürlastest koosnevas juhtkonnas tegutses peale tema veel kaks agarat juudi “revolutsionääri”: Leon Pincherle ja Isaac Pesaro Maurogonato. Et kõik mainitud isikud olid tõesti juudid, kinnitab Encyclopaedia Judaica. Mazzini programm nägi ette Austria-Ungari riigi kadumise. Maailmarevolutsioon pidi seepärast algama Itaalias. Kõige olulisem eesmärk oli moodustada Euroopa Ühendriigid. Advokaat Daniele Maninist, kes kuulus tuntud juudi Medina-suguvõssa, sai 13. augustil 1848 vabariigi “president”, kes panigi maksma diktatuuri. Austerlased purustasid selle “vabariigi” 1849. aasta 22. augustil. Manin pages koos teiste illuminaadi vandenõulastega Pariisi, kuhu ta pidi jääma elu lõpuni. Ka Jüdisches Lexikon (Berliin, 1929, III köide, lk. 1363) märgib, et Manin oli juut.
Kappavast hobusest kiiremini jõudsid verised rahutused ka Stockholmi. Bunny Ragnerstam ilmutab raamatus “Töölisliikumine” (Stockholm, 1986), et rahutuste ajal tapeti 18 inimest. Ässitas 1847. aasta sügisel moodustatud Stockholmi Kommunistlik Selts. See organisatsioon oli ühenduses Euroopa Kommunistliku Liiduga. Aktsiooni mahitas juudi kirjutaja Christoffer Kahnberg, kes koostas kõik üleskutsed, mis linnas üles kleebiti. Need õhutasid: “Hävitage aadel ja andke kodanlastele ja töölistele nende õigused!” “Revolutsioonitund on tulnud!” “Maha valitsus!” (Sellal istus Rootsi troonil liberaalne kuningas Oskar I.) “Elagu vabadus, võrdsus, vendlus!” “Elagu rahvas! Elagu vabariik!”
17. märtsil organiseeriti Venezias ülestõus austerlaste vastu. Samal päeval vabastasid “revolutsionäärid” vanglast juudi vabamüürlase ja Mazzini agendi Daniele Manini (1804-1857), kes 18. märtsil haaras jämeda otsa enda kätte. Kui austerlased olid 22. märtsil võidetud, kuulutas Manin välja iseseisva Venezia Vabariigi, mille vabamüürlastest koosnevas juhtkonnas tegutses peale tema veel kaks agarat juudi “revolutsionääri”: Leon Pincherle ja Isaac Pesaro Maurogonato. Et kõik mainitud isikud olid tõesti juudid, kinnitab Encyclopaedia Judaica. Mazzini programm nägi ette Austria-Ungari riigi kadumise. Maailmarevolutsioon pidi seepärast algama Itaalias. Kõige olulisem eesmärk oli moodustada Euroopa Ühendriigid. Advokaat Daniele Maninist, kes kuulus tuntud juudi Medina-suguvõssa, sai 13. augustil 1848 vabariigi “president”, kes panigi maksma diktatuuri. Austerlased purustasid selle “vabariigi” 1849. aasta 22. augustil. Manin pages koos teiste illuminaadi vandenõulastega Pariisi, kuhu ta pidi jääma elu lõpuni. Ka Jüdisches Lexikon (Berliin, 1929, III köide, lk. 1363) märgib, et Manin oli juut.
Müncheni märtsirevolutsiooni aegu sundisid vabamüürlased ka Baieri kuninga Ludwig I troonist loobuma. Pärast taanlaste sissetungi Schleswigi algas seal 21. märtsil “revolutsioon”. Ajalooõpikuis on kõiki neid sündmusi häbitult nimetatud “rahva spontaanseteks väljaastumisteks”.