Arvatavasti varem pole ükski asi või sündmus segi paisanud tõsiasjad, väljamõeldised, hirmutunde ja hämmelduse nii suures ulatuses, kui 2019–2020. aasta covid19 pandeemia. Paljud poliitilised ja meditsiinilised „asjatundjaid” nämmutavad intervjuudes peamiselt sama sõnumit, justkui oleks see alati uus: peske käsi, hoiduge teistest eemale ja kandke võimalikult tihti maski. Üldsusele ning ajakirjandusele meeldib „asjatundjalt” tõde kuulda. Häda on aga selles, et alati võib leida vastupidise hinnanguga „eksperdi”. See tekitabki hirmu ja peataolekut. Mainitud nõuanded hügieeni hoidmiseks ja viiruse vältimiseks on mõistagi kasulikud, ehkki mask viirusenakatuse vältijana on ületähtsustatud, eriti õues. Tundub naeruväärne nõuda maskikandmist kogu aeg ja igal pool, nii toas kui ka õues, kuigi selle kirjutise valmimisel osa valitsusasutusi (ja meditsiiniametkondi) taotles selle nõude kehtestamist.

 

Leidub palju võimalusi seda nakkushaigust vältida või koguni ravida. Pole mõtet vaevelda eksitava nõuande tõttu, kui COVID-19-t saab vältida või usaldusväärselt ravida jalamaid. Nagu selles kirjutises selgitatakse, ei sure keegi COVID-19 kätte, ei pea isegi tarbetult kannatama (paljud ohvrid olnud enne lõplikku tervenemist olnud lausa kuude viisi põdurad).

 

Kuigi enamik traditsioonilise ehk „nüüdismeditsiini” põhimõtteid järgivad arstid ei tea, et kõiki ägedaid viirussündroome, sealhulgas ka COVID-19-t, saab hõlpsalt vältida. Ja kui säärased viirused tõesti loovad endale kehas sillapea, saab neid ometi kergesti välja juurida, kui haige pole enne mõne tõhusa ravivõttetega tervistamist jõudnud lausa surmasuhu. Paljusid arste rünnatakse, kui nad on tutvustanud raviviise vaevuste puhul, mida peetakse ravimatuks. Kuigi osa usaldusväärse raviviisina esitatuist on tõesti kas petukaup või ravimõjuta. Ent eitada kasuliku mõjuga raviviisi paikapidavust on põdeja tervisele sama kahjulik kui reklaamida väärravi. Paljud arstid on teadlikud väga kasulikest raviviisidest, mis teevad haige terveks, või vähemalt parandavad ta seisundit suurel määral, aga samas ei meenuta tavaravi. Ometi enamik meedikuid neid tõhusaid looduslikke raviviise ei propageeri, sest kardetakse tegevusloast ilma jääda. Ei sallita, ja üha enam tundub ka, et ei lubata, midagi, mis kahjustaks ravimitootjate, haiglate ja koguni paljude arstide tulusat äri. Iga kord, kui oled üliväga hämmeldunud ega taipa, miks küll ometi mõnda väärtuslikku ravivõtet kasutusele pole võetud, mõtle järele ja uuri, kui palju raha jääks siis retseptiravimitega saamata [1] Siis taipad, miks säärast ravivõtet välditakse või salatakse.

 

Et asi oleks täiesti selge: iga ravi puhul peab alati esmatähtis olema haige tervis.

Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene täiendus tagab sõnavabaduse, sealhulgas õiguse kirjutada raamatuid ja artikleid. See õigus on kaitsnud koguni neid, kes on õpetanud pommi valmistama või propageerinud terrorismi. Jääb vaid loota, et see kaitse kehtib neilegi, kes võrdlevad odavaid raviviise kulukatega. Paraku näitavad kõik märgid, et see õigus on kiiresti kadumas, sest sõnavabadust on juba mõnda aega avalikult piiratud, eriti viimase mõne kuu jooksul. Sellepärast käesolev artikkel sündiski, et seda teavet anda.

 

Leidub juba arvukalt COVID-19-t vältimise, leevendamise, koguni ravimise viise, sealhulgas ka tõsiste tõvenähtude puhul, kui patsiente hoitakse juhitaval hingamisel. Osa neist ravivõtetest on näidanud end tõhusana, kuigi nende loomisel pole rakendatud klassikalist skeemi, kus katseid tuleb teha kahes jaos, platseeboga ja kontrollrühmaga ning esmalt sadadel ja siis tuhandetel katseisikutel. Iga taiplik meedik mõistab, et ei tohi kõrvale heita ega naeruvääristada imposantset aruannet, kus kirjeldatakse mõnda toimeainet või ravimeetodit, mis kiiresti ja lihtsalt viib üha halveneva tervisega patsiendi kiirele tervistumisele. Just selliste juhtumite ja positiivsete reaktsioonide puhul on täiesti ebakõlbeline paigutada teised ravitavad platseebosaajate rühma, kui ravi on enamikule kasuliku mõjuga ja kahjutu kõigile. Pole õigustatud, et kontrollrühma liikmeil lastakse kannatada ja isegi surra.

 

Kahjuks võetakse odavad, mürgitud ja ülitõhusad vahendid raviasutustes kasutusele harva, kuigi on olemas hulk rangelt teaduslikud kliinilised uuringud ravivahendite kohta tõepoolest viiakse läbi. Kuigi näiteid selliste ravivahendite kohta leidub palju, siis eriti ilmekaks näiteks hea ravimi tõrjumisest on C-vitamiin. Asjaolu, et C-vitamiini veenisisest kasutamist püütakse ikka veel vältida, eriti intensiivraviosakonna mürgitushaigete ravil [2], tõuseb esile kui kisendav näide väärravi kohta.

 

Iga päev saaks kogu maailmas päästa – tagasihoidlike hinnangute kohaselt – tuhandete intensiivraviosakonna patsientide elu, või siis vähemasti tunduvalt kahandada nende piinu, manustades neile veeni kaudu C-vitamiini. Samuti aitaksid C-vitamiini-põhised raviviisid hõlpsasti vähendada ja koguni peatada haigestumust ja suremust paljude nakkushaiguste ja mürgituste puhul, mille ravi toimub intensiivraviosakonnast väljapool. Seda aga ei tehta, olgugi et erialakirjanduses on C-vitamiini tervisealane tähtsus (ja ohutus) ühemõtteliselt teada juba üle 80 aasta. [3]

 

Järgnevaid raviviise saab kasutada – ja paljusid neist ongi juba kasutatud – COVID-19 (nagu paljude teistegi nakkuste, olgu siis viiruslike või muude) vältimiseks ja ravimiseks. Nende tõhusus pole aga kuigi hästi dokumenteeritud või tõestatud. Mõne kohta leidub rohkesti erialakirjandust, uurimusi ja kliinilist tõendusmaterjali. Teised ained on osutunud väga tõhusaks teiste viirusnakkuste väljajuurimisel. Seepärast on loomulik eeldada, et toimivad sama tõhusalt ka COVID-19 puhul. Siin tutvustatavad raviviisid jaotuvad selle järgi, kuivõrd neil on võime vältida, parandada või ravida COVID-19 ja teisi viirushaigusi.

 

C-vitamiin (väldib, parandab, ravib)

C-vitamiini puhul on korduvat kinnitanud oma võimet hõlpsasti ravida kõiki ägedaid viirushaigusi, kui seda on manustatud nõutaval määral. Parima viirusehävitajana on C-vitamiin tõestatult kahjutustanud/hävitanud iga viiruse, mille vastu teda katsetati in vitro (katseklaasis). Samuti on C-vitamiin järjekindlalt teinud lõpu peaaegu kõigile ägedatele viirusnakkustele, kui põdejaile on seda manustatud piisavalt. [1, 3] C-vitamiin on ravinud Zika-palavikku – tõbe, mille tekitanud viirus ründas taudina 2016. aastal. [4] Koos vesinikülihapendiga on veenisisestatud C-vitamiin olnud tõestatult väga tõhus ka Chikungunya-viirusega kaasneva, nõrgestava valu vastu. [5] C-vitamiini süstimisega veeni on saadud jagu ka gripist. [6] C-vitamiini suu kaudu manustamisel võib saada  kaitse ka paljude teiste mikroobide nakkuste vastu.

 

Üks käigutunud kliiniline uuring COVID-19 põdejate hulgas on näidanud, et C-vitamiin koos metüülprednisolooni, hepariini ja tiamiiniga vähendab haiglasurmade arvu oluliselt. [7]

 

D-vitamiin (väldib, parandab)

D-vitamiin on kindlalt tõestanud, et suudab tugevdada immuunsust ja vähendab ohtu nakatuda mis tahes mikroobi, sealhulgas ka COVID-19 tekitatud haigusse. Kõrgeima D-vitamiini tasemega haigetel kulgeb nakkushaigus lühikest aega ja vähemate haigusnähtudega. Ainuüksi D-vitamiin  ei suuda suuda deaktiveerida viirusi, ometi on nii nakkuse vältimiseks kui ka neist tervenemiseks tähtis jälgida, et selle vitamiini osakaal organismis oleks normikohane. Selle mõjul kahaneb silmanähtavalt ka suremus. [8] Ühe uurimuse kohaselt, mis pole veel ilmunud, uurisid Indoneesia teadlased D-vitamiini seost suremusega 780 haige puhul, kel oli COVID-19. Avastati, et peaaegu kõik (98,9 %) COVID-19 haiged, kellel oli D-vitamiini tase alla 20 ng/ml, surid. Seevastu neist, kel see tase oli tunduvalt kõrgem, suri vähem kui 5 %. See uurimus tuvastas seaduspärasuse, et kõige eluohtlikum COVID-19-ga kaasnevatest tüsistustest, äge respiratoorse disstressi sündroom, tekib palju kergemini D-vitamiini vaeguse korral. [9] Ilmselgelt tuleks D-vitamiin lisada ainete hulka, mida kasutatakse COVID-19 või mis tahes muu nakkushaiguse raviks.

 

Tsink (väldib, parandab)

Tsink on vajalik, et viiruse RNA polümeraasi pärssimise abil peatada nakatunud rakkudes viiruse paljunemine. Võimalik, et paljud noored, kes COVID-19 tõttu kas surid või rängalt haigestusid, kannatasid enese teadmata kroonilise tsingivaeguse käes, sest nende toit tekitas suure tsingi vaeguse. Kuna tsingi võime jõuda rakkude tsütoplasmasse on nende ioonilise iseloomu tõttu piiratud, siis on tsingi ionofoorid (toimeained, mis ühinevad tsingiga ja toimetavad selle siis rakku) tuntud oma viirusevastase toime poolest. Üheks selliseks lisandiks on kvertsetiin, ja teda sobib kasutada sobiva toetusainena alati, kui on vaja ravida COVID-19 nakkust. [10]  Tsingi ionofoor on ka klorokiin, millest tuleb juttu edaspidi; vahest selles seisnebki ta tugev COVID-19-vastane toime.

 

Magneesiumkloriid (väldib, parandab, võib ravida)

Magneesiumil, eriti magneesiumkloriidil on tõestatult olulised mikroobidevastased omadused ning on andmeid, et ta on ravinud lastehalvatust, kui teda sisestati suu kaudu. [11] Kuigi praegu pole veel selge, kui tõhus oleks see COVID-19 ravimisel, võib eeldada selle kasulikku mõju COVID-19 vältimisel ja ravil.

 

Osoon (parandab, ravib)

Osoon on mikroobivastastest ainetest arvatavasti kõige tugevam. Juurib hõlpsasti välja kõik tõvestavad bakterid, seened, viirused ja ainuraksed. Tal leidub palju rakendusviise, sobib kasutamiseks ka ainsa ravivahendina, kuigi toimib tõhusalt ka koos teistega. [12] Osooni puhul on leidnud kinnitust ta võime ravida tõsiseid Ebola-juhtumeid, millele peavoolumeditsiin ei leia tõhusat ravi. [13] Kui keegi saab osooni hõlpsalt kätte, võiks osooniga eri moel ravida ka COVID-19 ja teisi hingamisteede viirushaigusi. Ent kui kasutada kõiki teisi selles kirjutises loetletud lihtsaid ja tõhusaid viirusevastaseid ennetusvõtteid, siis pole osooni tarviski.

 

Vesinikülihapend (väldib, parandab, ravib)

Vesinikülihapendit on palju aastaid kasutatud nakkushaiguste ravil, ka koos teiste ainetega. Üks tervistav annus maksab enamasti vähem kui kümme senti. 1919. aasta ränga katkutaudi ajal piisas vesinikülihapendi veenisisestamisest kõige raskematele haigetele, et suremus nende seas oluliselt kahaneks. [14]

 

Ta tugev tõvevastane toime tagab, et tõvestajate hävitamisel ei teki mürgiseid jääkaineid. Erialakirjanduses soovitatakse vesinikülihapendit kasutada käsimüügiravimina, et loputada sellega suud ja nina, kuristada, ja pihustada seda kohe, kui on ilmnenud haigusnähud, mis viitavad võimalikule COVID-19-sse nakatumisele. [15, 16] Leidub muljetavaldavaid tõendeid, et vesinikülihapendit kasutades, eriti aga pihustades, luuakse võimas kaitse kõigi hingamisteede haiguste vastu, olgu need siis viiruslikud või mitte, ja koguni ravitakse neid.

 

Lisaks vesinikülihapendile sobib pihustamiseks arvukalt teisigi ravimaineid, mil tõvevastane ja rakketervistav toime, sealhulgas (ja see nimistu pole kaugeltki lõplik) dimetüülsulfoksiid, magneesiumkloriid, askorbiinhape [C-vitamiin], jooditilgad, naatriumkloriid, naatriumvesinikkarbonaat, tsinkkloriid, glutatioon ja N-atsetüültsüsteiin.

 

Hapnikuravi (võib parandada, võib ravida)

Hapnikuravi on puhta hapniku sissehingamine kambris, kus õhurõhk on tavapärasest 1,5–3 korda suurem. On leidnud korduvalt kinnitust, et sellest on abi sügavate ja muidu raskestiparanevate haavade ja nakkuste ravimisel. [17] Osooniravil, mis on hävitanud kõik viirused ja tõvestajad, kelle vastu teda on katsetatud, on ilmnenud mõningaid ühiseid toimemehhanisme hapnikuraviga. See asjaolu lubab pidada tõenäoliseks, et hapnikuravil võib olla tõhus toime ka viiruste vastu, mitte ainult bakterite vastu (nagu tal praeguse seisuga teatakse olevat). [18]

 

Vere kiiritamine ultraviolettkiirgusega (parandab, võib ravida)

Teisisõnu fotooksüdatsioonravi on tõhusalt ravinud nakkust juba mitukümmend aastat. On teada juhtum 36 lastehalvestushaigega (kõigil oli äge selgrootõvevorm), kus verekiiritamise abil raviti terveks kõik 36. On leitud, et vere kiiritamine ultraviolettkiirgusega ravib tõhusalt ka viiruslikku maksapõletikku ja bakterite tekitatud veremürgitust. [19] Sel kiiritusraviliigil oleks tõenäoliselt sama tõhus toime teistegi tõvestajate vastu, eriti viiruste vastu.

 

Kloordioksiid (parandab, ravib)

Kloordioksiidi on juba kaua tuntud kui tõhus mikroobivastane aine. Ta on kasutatud juba üle saja aasta ning leidnud kasutamist nii veepuhastamisel kui ka vereülekandeks mõeldud vere puhastamisel. Nakkushaigusevastase ravimainena on teda haigetele suure kasuteguriga antud nii suu kui ka veeni kaudu, ning on leidnud kinnitust ta suur tõhusus ka COVID-19 vastu. [20, 21]  Dr. Andreas Kalcker juhendas arstide rühma, kes manustas Ekuadoris uuringu käigus COVID-19 haigetele kloordioksiidi (nii suu- kui veenikaudselt). Pärast neljapäevast kloordioksiidiravi paranes  tervis 97-l protsendil rohkem kui 100-st haigest, nende kõige ägedamad haigusnähud taandusid kiirelt. Sealt pole teateid ainsatki surmajuhtumit. Tihti olukord paranes juba pelgalt 24 tunni möödumisel. [22]. Aprillis 2020 hakati Kolumbias uurima kloordioksiidi suukaudse sisestamise mõju COVID-19 haigetele. [23]

 

Deksametasoon (parandab)

Ühendkuningriigi katsesarja RECOVERY tulemused näitavad, et deksametasooni lisamine COVID-19 ravisse parandas haigete terviseseisundit oluliselt. Juba juhitaval hingamisel viibinud ravialuste hulgas kahanes suremus 35 %, hapnikuravi saavate patsientide hulgas aga 20 %. [24] Juhitaval hingamisel viibivate COVID-19 haigete ravimine sarnaneb ägeda respiratoorse disstressi sündroomi raviga, kui neile manustati ka deksametasooni, kuigi see pole seotud COVID-19-ga . [25]

 

Budesoniid (võib vältida, parandab, võib ravida)

Budesoniid on kortikosteroid, mida pihustakse suhu, kasutades seda peamiselt püsiva astma ning astmahoogude puhul lastel ja 12 kuu vanustel imikutel. [26, 27] Lääne-Texase arst Richard Bartlett on juuni keskpaigast 2020 ravinud budesoniidi pihustamisega mitut tosinat COVID-19 haiget, ning kinnitas, et kõigi nende seisund paranes kähku ning et keegi ei surnud. Budesoniidi ja vesinikülihapendi järjestikusel või koguni kombineeritud pihustamisel tundub olevat väga tõhus ravitoime igasuguse hingamisteede viirushaiguse, sealhulgas ka COVID-19 vastu. Vesinikülihapend tapaks siis ruttu hingamisteedes viiruse, budesoniid aga leevendaks COVID-19 põletikku („tsütokiinitormi”) ja sellega kaasnevat õhupuudust. Budesoniidi pihustamine on tõhus ka nina ja põsekoopa seennakkuste vältimisel. [28]

 

Juhitaval hingamisel viibivatele ravialustele on suureks abiks seegi, kui ravimiaineid pihustatakse neile hingetoru kaudu. [29, 30] Muidugi sobib pihustatavateks aineteks ka budesoniid [31] ja vesinikülihapend. Liiga palju juhitaval hingamisel patsiente jäetakse viirusega võitlema üksi, oma tõvekindlusvõime riismete toel. Kui kasutada ravi, millega rünnatakse kopsus pesitsevat viirust, leevendades ühtlasi hapnikuvarustuse tõhustamisega põletikku, peaksid paljud selle ravi saajad vabanema hingamisaparaadist ja tervenema täielikult. Paistab, et COVID-19-ga haiglasse sattuda ja viimaks juhitavale hingamisele jõuda võrdub lõviosale sellistest haigetest surmanuhtluse saamisega.

 

Paranenu vereplasma (parandab, võib ravida)

Paranenu vereplasmat kogutakse isikuilt, kes on paranenud mõnest antikehitekitavast nakkushaigusest. Olenevalt sellest, kui äge on COVID-19 nakkus ja kui tugev on haige tõvekindlus, on COVID-19-st paranenuilt pärinev vereplasma ülekanne peaaegu alati alandanud viiruskoormust ja parandanud patsiendi tervist. Kui viiruskoormus on oluliselt kahanenud, võib loota tervistumist. Vereplasmaravi saanud COVID-19-haigete hulgas on ellu jäämine märkimisväärselt suur. [32, 33]

 

Klorokiin ja hüdroksüklorokiin (väldib, parandab, ravib)

Olen oma silmaga näinud, kui kiiresti ja vääramatult paranes kuus inimest, kel kõigil olid ägedat COVID-19 nakkust meenutavad haigusnähud, mis üha süvenesid, ja kellele suu kaudu manustati klorokiinfosfaati. Neid (35–65-aastaseid) asuti ravima, kui nende hingamine oli juba väga raske ja üha halvenes. Kõigil kuuel paranes hingamine oluliselt nelja tunni jooksul pärast esimese annuse manustamist, täielik tervenemine saabus aga keskmiselt kolme päevaga. Vanimal kuuest oli pulssoksümeetrinäit enne esimese klorokiiniannuse saamist 80, neli tundi hiljem aga, kui hingamisvaevused olid leevenenud, juba 94. Kõigi nende isikute kiire paranemine õhupuudusest andis selget tunnistust sellest, et COVID-19 ägedale respiratoorse disstressi sündroomile järgnev hingamispuudulikkus oli olnud ähvardavalt lähedal.

 

Klorokiini manustamist jätkati seitse päeva, kuni oli juba täiesti kindel, et ravialuste terviseseisund on selline, mis välistab haiguse tagasituleku. Kuigi ulatuslik ja ammendav uurimus klorokiini ja COVID-19 kohta on alles ees, leidub juba arvukalt avaldatud tõendeid klorokiiniravi tõhususe ja täieliku ohutuse kohta. [34, 35] Samuti näitasid hiljutised kliinilised katsed, et kui anda haigele hüdroksüklorokiini koos asitromütsiiniga, siis hingamisteede tampoonis mõõdetud viiruskoormus kadus või vähemalt kahanes oluliselt. [36]

 

Mõlemad (nii klorokiin kui hüdroksüklorokiin) on tuntud ravimid, mille COVID-19-vastase ravitoime annused, on täiesti ohutud ja nende mittespetsiifiliste viirusevastaseid omadusi hinnatakse kõrgelt. Klorokiin on tsingi ionofoor, võimalik, et seda on ka hüdroksüklorokiin [37, 38], küllap see ongi mõlema tähelepanuväärsete viirusevastaste omaduste põhjus. Nagu eespool oli juttu, siis ained, mis suurel määral hõlbustavad tsingi jõudmist viirusega nakatunud rakkudesse, kiirendavad viiruse deaktiveerimist ja viirusnakkuse väljaravimist. Paljud meedikud on nüüd arvamusel, et COVID-19-t ja teisi viirusi on kloorokiini ja hüdroksüklorokiiniga veelgi hõlpsam ravida, kui manustada ka tsinki. [39, 40] Pole põhjust hoiduda tsingi manustamisest koos nende ravimitega.

 

Muidugi aitavad nii tugeva COVID-19-vastase toimega ained, nagu klorokiin ja hüdroksüklorokiin  tõhusalt vältida nakkust, eriti keskkonnas, kus nakatumine on kindlalt või väga tõenäoliselt juba toimunud, või kus väga tõenäoliselt see võib juhtuda, nagu COVID-19-haigeid ravivas haiglas. [41, 42] Paljudele eesliini tervishoiutöötajatele seetõttu kehtivadki ranged haiguse ennetusnõuded.  Paljud arstid, kes COVID-19-nakkuse vältimiseks ise mõnda neist ravimaineist kasutavad, ei taha ikka veel, et samu aineid antaks ka patsientidele. Säärast vahetegemist on raske loogiliselt põhjendada, kui kõige tähtsamaks peetakse haige käekäiku.

 

Kiiritusravi (parandab, ravib)

Ühes Emory ülikooli katses anti viiele hooldekoduasukale, kes kõik olid toodud ravile COVID-19 nakkusega, ühekordne ja väike kopsukiiritusdoos. Kõigil viiel näitas röntgenipilt kopsupõletiku olemasolu, kõik nad vajasid lisahapnikku. Nende seisund näitas pöördumatu halvenemise märke. Kiiritusravi koosnes ühest 10–15 minuti pikkusest protseduurist (energiadoos 1,5 Gy e. 150 rad). Viiest ravitavast neljal täheldati hingamise kiiret paranemist, 3–96 tunni vältel toimunud kiiritusravi tegi patsiendid terveks.

 

Üldsoovitused

Kuigi COVID-19 vältimiseks leidub täiendavaid vahendeid palju, tuleb jälgida, et need sisaldaks vähemalt C-vitamiini, D-vitamiini, magneesiumkloriidi ja tsinki. Igaüht paljudest toidulisanditest ja antioksüdantidest saab lisada soovi kohaselt, olenevalt selle kulukusest ja soovija eelistustest.

 

Mõjukaid mikroobivastaseid aineid, eriti vesinikülihapendit, pihustades saab hõlpsasti vältida nakatumist COVID-19-sugustesse hingamisteede haigustesse, ja isegi kui juba ollakse nakatunud, saab nende ainete abil kiiremini ja tervistuda.

 

Nagu mainitud, võivad osooniravi ja vere UV-ravi olla edukad, millest piisaks tervistumiseks, kuigi on mõttekas rakendada neid koos mainitud täiendavate ravivahendite ja pihustamisega.

 

Haiglas peaks C-vitamiini ja deksametasooni veenisisestamine olema ravikava osa. Vesinikülihapendi ja budesoniidi pihustamine soodustab paranemist oluliselt. Samuti tuleks haigeile, kes juba on juhitaval hingamisel – lisaks kõigele, mida nende raviarst niigi vajalikuks peab – anda ka C-vitamiini ja deksametasooni.

 

Hüdroksüklorokiini ja klorokiini pisiannuseid koos tsingiga tuleks manustada alati, kui haige seisund on muutunud kriitiliseks. Koos nende ainetega võiks võtta ka asitromütsiini. Nende ainete suuremaid annuseid peaks alati raviks kasutama, kui patsiendil kahtlustatakse COVID-19 nakkust, või see on tal juba diagnoositud, olgu siis sümptomiteta või juba haiglas.

 

Kokkuvõte

Kuigi COVID-19 taudi tõrjuvad poliitilised meetmed jäävad selle kirjatüki teemast välja, ei leidu ainsatki tõsist meditsiinilist põhjust, miks jätta kasutamata esitletud toimeaineid ja võtteid, mis aitavad COVID-19 nakkust vältida või ravida. Neid raviviise saab koguni kombineerida, sõltuvalt nende kättesaadavusest ja iga konkreetse patsiendi seisundist. Traditsiooniline arstiteadus nõuab, et iga raviviisi tõhusus „oleks tõendatud”, enne kui seda lubatakse kasutada, kuigi leidub hulk tavalisi retseptiravimeid (nii nakkushaiguste kui ka teiste tõbede vastu), mille puhul pole sama nõuet kunagi rakendatud. Kui mingi aine on odav, peaaegu kahjutu, ja selle kasulikkuse kohta leidub kaalukaid tõendeid, siis pole arstil õigust keelduda või takistada selle kohaldamist haige peal, keda muidu kindlalt ähvardaks pikaaegne vaevlemine või koguni surm (nagu COVID-19 diagnoosiga haiglasse toimetatud haigete puhul, kes on juhitaval hingamisel).

 

Nende raviviiside olemasolust tingituna ei leidu ühtki põhjust, miks enamik inimesi peaks COVID-19-sse nakatuma, rääkimata sellesse suremisest. Nad ei peaks siis taluma ka pika raviga kaasnevaid tarbetuid kannatusi.

 

NB! Ükski selle kirjutise nõuannetest pole mõeldud asendama otsest arsti nõuannet. Pigem on kirjutise eesmärk teavitada lugejat teistest ravivõimalustet ja dokumenteeritud teadusteavest, mida saab edaspidi arutada koos mõne elukutselise tervishoiutöötajaga.

 

(Südamearst ja advokaat Thomas E. Levy on kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas „Curing the Incurable: Vitamin C, Infectious Diseases, and Toxins” („Kuidas ravida ravimatut: C-vitamiin, nakkushaigused ja mürgid”), „Primal Panacea” („Parim imerohi”) ja „Stop America`s #1 Killer” („Peata Ameerika esimõrvar!”).

 

 

Tõlkinud Tõnu Kalvet

Viited