Sonette ning luuletusi etleb Jüri Lina, kaemuslike häältena kuuleme Aare Vallistut ja Härmo Saarmi.
Ümbrisekujunduseks on Riho Pauluse (sünd. 1955) maal “Otsingul” (1975).
helide lavastamisest
“Päevaunelm” on mu kolmas plaadistatud helilavastus. Juunis 1980 ilmusid Stockholmis “Katarsis tardumuskrampides” (esitleb Juhan Viidingu sisukamaid värsse) ja “Kuuldumus liblikaväljade puhkemisest” (sisaldab eesti rahvuslikku luulet läbi aegade). Mõlemad lavastused salvestasin okupeeritud Eestis 1970. aastail põranda all.
“Päevaunelm” on lindistatud veebruaris 1982 Stockholmi stuudios “Talkback”. Helirežissöör oli Ulf Zwedberg. Selle avaldas Tallinna firma Forte 1995 kassetil. Muusikakujunduses on kasutatud hclindeid eri ajastust.
Käesolev lavastus väljendab erinevaid luuletajaid tõlgendades režissööri psühhofüüsilist monoloogi Nõukogude okupatsiooni psüühilistest tagajärgedest Eestis ning esitleb kuuldumuslikke soovunelnaid kodumaa vabanemisest ja iseseisvumisest.
“Päevaunelm” visandab ühtlasi vaimseid alternatiive hingelise punatotalitarismi hajutamiseks.
See võrdlevaist ning vastandlikest helipiltidest koosnev mosaiik sisaldab William Shakcspearei sonette ja eesti luulet, mida lavastuses esindavad Jaan Krossi, Juhan Viidingu, Eino Scpa, Andrus Simseli, Indrek Koobi ja Päärn Hindi värsid.
“Päevaunelm” on mu kümnes helilavastus (kaks neist on kuuldemängud). Varasemais kuuldeteostes tavatsesin tihtipuhku ajas liikuda ja mõneti aega ka kunstiliselt deformecrida (“Kaemushetk”). “Päevaunelmas” soovisin lisaks ajas liikumisele ka ruumi stereokujundite abil filosoofiliselt laiendada.
Lavastuses on helidramaturgiliselt väljendatud seda, milleks pelgad sõnad puudulikeks jäävad. Moodne helistuudio võimaldab väga paindlikku eneseväljendust helide kompileerimisel ja organiseerimisel kujundlikuks tervikuks. Kõlanüansside vastandamise ja kõrvutamisega saab värvikalt arendada meeleolusid ja heliatmosfääri. Helikujundi dünaamika võib osutuda sama ilmekaks kui visuaalne metafoor). Elamusrikast kaasamõtisklemist!