Varjatud tervisevalem

Jaanuaris 2016 ilmus raamatust viies, täiendatud trükk.
Kõvad kaaned. Hind 17.50 eurot koos saatekuludega

 

Telli aadressil: jyrilina@yahoo.com

 

Kogumik sisaldab muu hulgas jutuajamisi Rootsi arsti Margaretha Hellsteniga, kes tutvustab ohte meie tervisele ja soovitab ravimiseks alternatiivseid meetodeid.
See raamat vahendab ametliku statistika taustal kokkuvõtvalt alternatiivvõimalusi, kuidas säilitada ja parandada tervist.  Selles raamatus said keset propagandamüra sõna kriitiliselt mõtlevad arstid, kes tutvustasid oma jahmatavaid avastusi. Loodetavasti äratas see kogumik mõtteid, mida süvendades lugejad võivad jõuda tõe jälile.  Väga tähtis on üha austada vanarahva tarkust tervise säilitamiseks, et ühiskonnas tõhusamalt tegutseda. Hankida tuleks teadmisi ka toiduks tarvitatavate ainete mõjust.  Looduslikku tervisevalemit on tarvis laialdasemalt tutvustada, peame nõudma, et taastataks puhas keskkond, taotlema mineraalide ja vitamiinide tasakaalu inimorganismis, soovima kivijahu külvamist põldudele keemiliste väetiste asemel, tarvitama vajaduse korral looduslikke vitamiine, kuni see Eestis on lubatud. Tuleks ulatuslikumalt tunda õppida looduseande, kasutades toidus sagedamini metsataimi, mis sisaldavad suures koguses mineraale ja vitamiine. Kui vähegi võimalik, peaksime hoiduma kahjulikest toitudest ja jookidest. Ohtlikumatest on selles kogumikus ka juttu. Näiteks fluorist, aspartamist, Olestrast jt. Käsitletakse ka vaktsineerimiskahjustusi ja teisi ohtlikke probleeme.

Sisukord

Saatesõna
1. Ise rikume oma tervist
2. Vitamiinid, organismi kütus

C- vitamiin
B- rühma vitamiinid
A- ja E- vitamiin

3. D-vitamiin, tervise allikas
4. Alahinnatud vitamiin K2

5. Magneesiumi ülistuseks
6. Ülimalt tähtis tsink

7. Immuunsüsteemist

8. Manipuleerimise alatus
9. Imeline kookosrasv

10. Looduslikud vahendid
11. Suhkur: hullem kui alkohol ja tubakas
12. Ajule ohtlik fluor

13. Vaktsineerimise karuteene
14. Raha või elu

15. Tasakaal on tervis
16. Vähi saladuse jälil

17. Tervislikust toitumisest
Järeldusi
Autorist
Kasutatud kirjandus

 

272 lk

 Katkend raamatust “Varjatud tervisevalem”

 

1. juunil 1998 teatas “Postimees” esiküljel: “Läänelik elustiil teeb Eesti lapsed allergiliseks.” Kirjutisest selgus, et kuigi viimase viie aastaga on eesti laste allergilisus kahekordistunud, on see siiski neli korda väiksem kui nende rootsi eakaaslastel. Andmed tuginevad Kaja Julge ja Maire Vasara doktoritööle.

Rootsis kannatab allergiliste vaevuste käes 40 % lastest. Põhja-Rootsis Kirunas on neid eriti palju – kuni 46 %. Juba 1994. aastal esines allergiat 35 %-l Rootsi elanikkonnast (18-aastastest 84-aastasteni). Umbes 6-7 % inimesi kannatab astma all, mis põhjustab igal aastal 1200 surmajuhtumit. Isegi liikusõnnetused nõuavad kaks korda vähem ohvreid. Astma levik kolmekordistus ajavahemikus 1975-90. Aastal 1991 kannatas selle häda käes 5 % rootslastest. Astmaatikute arv suureneb järjest. “Aftonbladet” teatas 6. aprillil 1994, et igal aastal sünnib Rootsis 20 last, kellel on senitundmata haigused.

Põhjuseks pole sugugi moodsa ümbruse liigne steriilsus, nagu ametlikes teooriais pidevalt toonitatakse , vaid väär toitumine, toiduainete kvaliteedi tunduv langus ning vaktsineerimine. Rootsi lastearst Margaretha Hellsten peab allergilisi nähtusi tänapäeva inimeste füüsilise degenereerumise iseloomulikeks sümptoomideks. Muide, allergia all kannatab ka USA president William Clinton.

Allergiat peetakse meie aja epideemaks. Anglosaksi riikides on see kuni 20 korda tavalisem kui Hiinas, Aafrikas ja Ida-Euroopas, kus järgitakse seniseid toitumistavasid. Kuveidis oli allergia enne 1950. aastat väga haruldane nähtus. Nüüd aga levib see kõikjal, kui uskuda rahvusvahelisi uurimisandmeid. Ja ometi on allergia arstiteadusele ikka veel mõistatus.

Ajakirjanduses ilmub järjest sagedamini teateid, et allergiaravimid on esile kutsunud surmajuhtumeid Rootsis ja teistes riikides. Rootsi Ravimiamet käskis 1997. aasta suvel apteekidest kõrvadada 10 068 rohupudelikest.

“Svenska Dagbladet” andis 30. septembril 1996 teada, et iga neljas kaheksanda klassi õpilane Göteborgis jätab hommikueine söömata. Rohkem kui pooled ei söö koolis lõunat. Samas nenditi, et 15 % kaheksanda klassi tüdrukutest suitsetab. Poisse on selle pahe küüsis poole vähem. Üheksandas klassis suitsetab juba 30 % tüdrukutest. Koolilõunat sööb iga päev koolis lõunat vaid üks kolmest teismelisest tütarlapsest ja kaks poissi kolmest, nagu märgib ajakirjandus. Tavaliselt täidetakse kõhtu küpsiste ja saiadega, mis ei kuulu tervislike toitude hulka. Maiustusi näksivad kõik õpilased iga päev. Nad saavad neist küll energiat, aga puudu jääb mineraalaineid. On päevi, mil rootsi koolinoored ei söö üldse köögivilju. 1992. aasta 15. detsembri “Dagens Nyheteris” kirjutati, et 1990. aastate lapsed on väärtoitumise ohvrid.

Keegi iiri tütarlaps haigestus skorbuuti, sest ta oli mitu aastat järjest toitunud vaid hamburgeritest ja joonud kokakoolat.

“Dagens Nyheter” avaldas 29. märtsil 1995 kirjutise inglise noorsoo tervisliku seisundi kohta. Juba tollal ei kõlvanud 43 % noormeestest sõjaväkke. 18 % olid liialt täidlased ja 25 % kannatas allergiliste vaevuste käes. Pole ime, et ka psüühika jättis soovida. Need noormehed lootsid sõjaväeteenistusega siiski toime tulla. Teiste tervis oli veel hullem. Paljud noored ei teadnud, kui pikk on Inglise miil. Veel vähem oli neid, kes suutsid selle vahemaa joostes läbida. Väljasõelumise tõttu jäi Briti palgaarmeesse 1994. aastal värbamata 1900 sõdurit. Olulise põhjusena mainiti rämpstoidu (kartulikrõpsud, friikartulid, pitsa) levikut noorte hulgas. Liiati istutakse tihti teleri ees. Sõjaväe juhtkonnale tegi muret, et üha rohkem nekruteid ei pea treeninguil vastu ja on sunnitud lepingu lõpetama. Tehtud on järeleandmisi. Näiteks tohib raskete sõdurisaabaste asemel nüüd kanda jooksukingi, sest noormeeste jalad on õrnaks muutunud. Sama pilti võib näha naiste värbamisel armeesse. Enamik ei sobi sõdureiks, sest nad on liialt nõdrad kehalt ja viletsad jõult. “Postimees” teatas 8. juulil 1995, et arstid praagivad Eestis tervisliku seisundi tõttu välja ligi pooled kutsealustest. Ametlikel andmeil vabastati 1995. aastal tegevteenistusest 47,1 % kutsealustest (10,7 % psüühiliste häirete tõttu). 11 % suunati ravile.

“Dagens Nyheter” teatas 4. detsembril 1992, et üha rohkem rootsi noori ei suuda maha kõndida viit kilomeetrit. Nii rootsi kui eesti õpilastel esineb sagedamini psüühilisi probleeme. Ainuüksi Stockholmi koolides oli 1994. aastal 14 000 õpilast nendega kimpus. Ajavahemikus 1992-1997 suurenes püühiliste häiretega laste ja noorte hulk 67 % võrra. Ka eesti noortel meestel on närvidega probleeme. Sellel põhjusel vabastasid arstlikud komisjonid 1996. aastal Eestis kümnendiku kutsealustest. Depressiivsed häired kiusavad Eestis 5-11% inimestest. Naistel esineb masendust kaks-kolm korda sagedamini kui meestel. USA-s kannatab 97 % inimestest alatoitluse all, sest rahuldutakse peamiselt alaväärtuslike kõhutäitega, mida nimetatakse ka kiirtoiduks. Ameerika anekdoodis pärib üks tegelane teiselt: “Mida tähendab kiirtoit?” – “Viib kiiremini hauda.” Kummatigi elab ametlikel andmeil 20 % Ameerika lastest, enamik valged, lausa vaesuses. Venemaalgi halveneb majanduskriisi tõttu rahva tervis. 9. novembril 1992 teatas Rootsi TV uudistesaade “Aktuellt”, et Põhja-Venemaal Arhangelskis võib kõigest kaht protsenti lastest terveks pidada. Venelaste keskmine iga on seal langenud 57,7 eluaastani.

“Svenska Dagbladetis” mööndi 20. mail 1992 ametlikele andmeile tuginedes, et maailma rahvastik muutub üha haigemaks, sagenevad vähijuhtumid, veresoonte haigused ja malaaria. Hiinas on hakatud malaaria vastu kasutama kahe tuhande aasta vanust preparaati quinghaod (Artemisia annua).

‘1996. aasta 8. märtsi “Eesti Ekspressis” nentis Toiduameti peadirektor Kaja Kuivjõgi, et kolmandik Eesti lapsi toitub ühekülgselt. Nad on kehaliselt nõrgad ja vaimselt nõdrad. Kõige kehvemini söövad lapserohked ja noored pered. “Rahva Hääl” sedastas juba 25. mail 1991 ühe oma artikli pealkirjas, et “Eesti laps ei ole terve”. Artikli väitel olid 70 protsenti vastsündinuist haiged. Üheaastaste hulgas oli haigeid juba 94-96 %. Narva kandis sündis terveid lapsi vaid 4 %. Noorte naiste tervis oli juba tollal halb ning nende lapsedki polnud terved. Professor Raiot Silla väitel oli Eesti tollal südame- ja veresoontehaigustega esimeste hulgas maailmas. Möödaminnes mainis ta üheks põhjuseks ebatervislikku eluviisi.