Muinasjutuplaadid

Plaate saab osta Tallinnas kauplusest Loitsukeller, Müürivahe tänav 17

 

Meie kultuurivaramu on rikastunud silmapaistva lasteplaadiga. On ilmunud Jüri Lina helilavastus ”India muinasjutte”. See sügavat muljet avaldav plaat on põnevalt ja kaasakiskuvalt tehtud. Digitaalselt salvestatud juunis 2006. Helirežissöör oli Avo Kokmann.

 Meisterlikult esitavad jutte Jüri Lina ja Härmo Saarm. Viimane oli omal ajal ilmselt kõige meeldivama häälega raadiodiktor. Lavastus on kujundatud india muusika, rohkete helitaustade ja elektrooniliste efektidega. Lastele pakuvad erilist huvi häälemoonutused. Need paljuütlevad muinasjutud on tõlkinud Linnart Mäll ja Jüri Lina.

 Rohked häälemoonutused ja efektid annavad oivaliselt edasi lavastaja taotluse väljendada heatahtlikkuse üleolekut ahnusest, kadedusest ja pahatahtlikkusest.
 Kultuuriajakirjanik Marko Mägi kirjutas ”Rahva Hääle” 16. jaanuari 1994 artiklis “Selge hääl ja selle moonutamine”: “Praegu on kohane esile tõsta Jüri Lina näitleja- ja lavastajaloomingut.”

 Selleks on seega taas põhjust, pealegi ilmus juunis laserplaadil Jüri Lina fantastilise lastelavastuse “Eesti muinasjutud” kordusväljaanne, mis kevadel 2006 oli restaureeritud Göteborgis helitehniliselt. Omal ajal kirjutas sellele muusika Toivo Kurmet.

 Nagu eelmine kord, nii näitab müügistatiska ka nüüd, et see ebatavaline plaat on äratanud tähelepanu. Tolles ühemehekuuldemängus teeb Jüri Lina nõiamoorihäält, kujutab eri lapsi, kuuldub kuninga ja haldjana, ahjualusena ja paljude teistena.

 Jüri Lina on Eesti kultuurimaastikul ainulaadne nähtus, võrreldav meisterliku Thomas Funckiga Rootsis, kes loob oma muinasjutuplaatidel võrratuid karaktereid hääle moonutamise abil. Sama nauditav on kuulata Jüri Lina häälevaldamistehnikat.

 Marko Mägi toonitas oma kirjutises: “Jüri Lina taotleb… tasakaalustatud terviklikkust, mis vastava tegutsemise tagajärjel ka tekib. Sõna ja muusika ei seisa Lina kompositsioonides eraldi teineteise taustadena, vaid on väga tihedalt omavahel põimitud, üksteise sisse sulatatud. Selle teeb võimalikuks valikute äärmine põhjendatus. Kõlavad ka loodushääled ja tegevuslikud helid ning kõigest kokku muudustub iseseisev kosmos.

 Muinasjutte küll jutustatakse, kuid mitte ainult. Samas toimub teatraalne mäng – esitaja jagab end mitmetesse rollidesse ja nõnda tekib efekt tõelistest dialoogidest erinevate tegelaskujude vahel. Efekt tekib heliteatrile iseloomulikult ka häälematerjali oskusliku kasutamise tõttu.

 Jutustaja hääl on rahulikult tasakaalus, kuid piisavalt väljendusrikas. Sellele vastanduvad koloriitsete folkloorikarakterite erinevad tämbrid – kõmisevad, kägisevad, ägisevad, vinguvad, ulguvad jne… Selge hääl ja selle moonutamine on verbaalse teksti ja muude helide ühtesulamise kõrval antud heliteoste teiseks väärtuslikuks põhitunnuseks. Tulemust ei pea nautima ainult lapsed, võivad ka teised. Muinasjutud ju õpetavad meid.”

 ”Eesti Ekspressi” retsensent leidis, et Toivo Kurmeti muusika tekitas “äratundmist maitsekast tasakaalust”. Ka jäänud talle meelde muinasjuttude esitamise intonatsioonirikkus.

 Juhan Kunderi nelja muinaslugu (ilmusid 1885) ühendab headuse võit kurjuse üle.

 Plaadi kaaskirjas öeldakse: “Muinasjutt «Kaks venda» sümboliseerib justkui eesti rahva uuemat ajalugu. Nagu selles muinasjutus, pääseb ka Eestimaal õiglus loodetavasti võidule nüüd — pärast Eesti taasiseseisvumist. Ka teistes sellel laserplaadil esindatud muinaslugudes leiame sügavamõttelisi seoseid tänapäeva eluga.”

 ”Eesti muinasjuttude” taasavaldamise menu näitab, et vajadus laste fantaasiat ergutavate helilavastuste järele on endiselt suur.

 1970. aastail tegi Jüri Lina Eesti Raadios luulelavastusi täiskasvanutele. Kolm neist on ilmunud heliplaadil: ”Katarsis tardumuskrampides” (jahmatavalt mitmekesine ülevaade Jüri Üdi luulest), ”Kuuldumus liblikaväljade puhkemisest” (sisaldab eesti rahvuslikku luulet läbi aegade) ja ”Päevaunelm” (Shakespeare’i sonetid ja eesti moodne luule). Neljas, ”Äratundmine” (eesti moodsast luulest) on tehtud Eesti TV-le 1992.

 “Päevaunelm” väljendab autori väitel erinevaid luuletajaid tõlgendades režissööri psühhofüüsilist monoloogi Nõukogude okupatsiooni sisuliste tagajärgede kohta Eestis ning esitleb viirastuslikke soovunelmaid kodumaa vabanemisest ja iseseisvumisest. See võrdlevaist ning vastandlikest helipiltidest koosnev mosaiik sisaldab William Shakespeare! sonette ja eesti luulet, mida lavastuses esindavad Jaan Krossi, Juhan Viidingu, Eino Sepa, Andrus Simseli, Indrek Koobi ja Päärn Hindi värsid.
 Linale on omane kujundlik väljenduslaad. Tema lavastustes öeldakse helidramaturgiliselt sõnades väljendamatut. Eestis levinud bukvalism teatris ja kinolinal on talle võõras. “Endla” teatri hiljutine etendus “Mis värvi on vabadus” olnuks suurepärane, kui lavastaja ei oleks sattunud bukvalismi rappa ega illustreerinud Mati Undi teksti, vaid andnud sellele teatrikujundite kaudu hinnangu.

 Lina ise on nentinud “Päevaunelma” kaaskirjas: “Moodne helistuudio võimaldab väga paindlikku eneseväl-jendust helide kompileerimisel ja organiseerimisel kujundlikuks tervikuks. Kõlanüansside vastandamise ja kõrvutamisega saab värvikalt arendada meeleolu-sid ja heliatmosfääri. Helikujundi dünaamika võib osutuda sama ilmekaks kui visuaalsel metafooril.” Osa Jüri Lina luulelavastusi keelustati omal ajal poliitilistel põhjustel, need levisid aga põranda all (näiteks ”Kaemushetk” Dylan Thomase loomingust). Uuesti on ilmumas ka helilavastused “Jaapani muinasjutte” (plaadil on neli põnevat muinaslugu) ja “Rootsi muinasjutte”. Helirežissöörid Priit Kuulberg ja Virve Pulver.

 14. juuni 1995 “Eesti Ajas” kirjutas Toomas Saluste Jüri Lina rootsi muinasjutulavastuse kohta: “Jutud muudab nauditavaks ning suisa vahetult tajutavaks esitaja meisterlik häälekasutus. Esitaja on üksi suutnud kõik tegelaskujud häältena välja arendada. Alles taolist helindit kuulates on võimalik mõista kuuldemängu kui kunstivormi võimalusi: kõne ja muusikalise tausta üheaegne tajumine lubab meie teadvuses fantaasiapiltidega opereerida.” Mainitud heliplaadi kaks pikemat juttu “Kõige hea põhjus” ja “Lonkur koer” on rootsi rahva suust üles kirjutanud nimekas muinasjutuvestja Elsa Beskow (rootsi keelest tõlkinud Jüri Lina).

 EERO NÕMM,
 Stockholm

 

 

SELGE HÄÄL JA SELLE MOONUTAMINE

Jüri Lina muinasjutuplaadid.

 

Jüri Lina on oma dissidentluse tõttu nõukogude ajal Stockholmi emigreerinud eestlane, kes tegutseb vägagi erinevates valdkondades, mida ometi miski ühendab.

Näiteks on ta kirjutanud raamatuid ja valmistanud raadiosaateid kommunismist ja UFO-dest ning salvestanud enda lavastatud ja esitatud luulepõimikuid.

Jüri Lina raadiosarjad kõlasid mõne aasta eest ka Eesti eetris, väga meeldejääv oli Lenini bandet käsitlev. Tallinna plaadipoed on pakkunud Jolle Fardo nime all Rootsis ilmunud Jüri Üdi luulega kauamängivat ”Katarsis tardumuskrampides”.

Tundub, et, et Lina erinevaid tegutsemistahke ühendab tema huvi müstika ja poeetilisuse vastu. Leidub ju mõlemat nii kommunismis kui UFO-des, luulest rääkimata. Jüri Lina toimimist ajendab isiklikult eripärane elufilosoofia.

Praegu aga on kohane esile tõsta Jüri Lina näitleja- ja lavastajaloomingut, kuna ta on mõelnud lastele ja Tallinnas kolm muinasjutukassetti üllitanud, millest üks Jaapani, teine eesti ja kolmas Rootsi muinasjutte sisaldab. Kassetid andis välja audiofirma Forte.

Jüri Lina salvestused pole sõnalis-muusikalised kompositsioonid määratluse tavatähenduses – üks loeb luuletusi, mille vahele keegi teine vilepilli puhub. Sellisel puhul võivad nii tekstiesitus kui muusika olla küll omaette väärtused, kuid nende vähese haakumise tõttu ei saa tervik eriti veenvalt mõjuda. Seosed jäävad üldjuhul liig lõtvadeks.

Jüri Lina taotleb aga oma kompositsioonides tasakaalustatud terviklikkust, mis vastava tegutsemise tagajärjel ka tekib. Nõnda ka muinasjutukogumike puhul.

Sõna ja muusika ei seisa Lina kompositsioonides eraldi teineteise taustadena, vaid on väga tihedalt omavahel põimitud, üksteise sisse sulatatud. Selle teeb võimalikuks valikute äärmine põhjendatus. Kõlavad ka loodushääled ja tegevuslikud helid ning kõigest kokku muudustub iseseisev kosmos.

Muinasjutte kassettidel küll jutustatakse, kuid mitte ainult. Samas toimub teatraalne mäng – esitaja jagab end mitmetesse rollidesse ja nõnda tekib efekt tõelistest dialoogilistest erinevate tegelaskujude vahel. Efekt tekib heliteatrile iseloomulikult ka häälematerjali oskusliku kasutamise tõttu.

Jutustaja hääl on rahulikult tasakaalus, kuid piisavalt väljendusrikas. Sellele vastanduvad koloriitsete folkloorikarakterite erinevad tämbrid – kõmisevad, kägisevad, ägisevad, vinguvad, ulguvad jne. Soiguv domineerib ehk üleliiagi.

Selge hääl ja selle moonutamine on verbaalse teksti ja muude helide ühtesulamise kõrval antud heliteoste teiseks väärtuslikuks põhitunnuseks.

Tulemust ei pea nautima ainult lapsed, võivad ka teised. Muinasjutud ju õpetavad meid.

Marko Mägi
Ajalehest ”Rahva Hääl” – 16. jaanuaril 1994
Luulelavastustest

 Jüri Lina luulelavastustest pole Eestis midagi kirjutatud. Ometi käsitlevad need olulisi probleeme: vaimsuse kriisi süvenemist ja hingeplekkide laiutumist. Eriti ilmekas on selles osas lavastus “Päevaunelm“, mille avaldas firma “Forte”.
    Tegemist on täiesti ainulaadse lavastusega, sest see väljendab erinevaid luuletajaid tõlgendades rezissööri psühhofüüsilist monoloogi Nõukogude okupatsiooni sisuliste tagajärgede kohta Eestis ning esitleb kuuldumuslikke soovunelmaid kodumaa vabanemisest ja iseseisvumisest. “Päevaunelm” sisaldab ühtlasi vaimseid alternatiive punatotalitarismi hajutamiseks.
    See võrdlevaist ja vastandlikest helipiltidest koosnev mosaiik sisaldab William Shakespeare’i sonette ja eesti luulet. Lavastuses on helidramaturgiliselt väljendatud seda, milleks pelgad sõnad puudulikeks jäävad. Moodne helistuudio võimaldab väga paindlikku eneseväljendust helide kompileerimisel ja organiseerimisel kujundlikuks tervikuks. Kõlanüansside vastandamise ja kõrvutamisega saab värvikalt arendada meeleolusid ja heliatmosfääri. Helikujundi dünaamika võib osutuda sama ilmekaks kui visuaalsel metafooril.
    Ka pole midagi kirjutatud TV-le tehtud luulelavastusest “Äratundmine”, mis sisaldab eesti luulet.

 

Muinasjutulavastustest

  Täiesti omamoodi on ka Jüri Lina muinasjutulavastused.
Rootsi muinasjuttudest” avaldas Toomas Saluste ülevaate ajalehes “Eesti Aeg” pealkirjaga “Muinasjutt kui hinge peegel”, kirjutades muu hulgas: “Aegade jooksul, kui kadus inimeste usk müütidesse, tekkisid muinasjutud, mis väljendasid rahva loomulikke arusaamu ning õiglustunnet. Muinasjutt pole lihtsalt mitte moraliseeriv tekst, vaid vahend inimese maailmavaate kujundamiseks.”
 “Jutud muudab nauditavaks ning suisa vahetult tajutavaks esitaja meisterlik häälekasutus. Esitaja on üksi suutnud kõik tegelaskujud häältena välja arendada. Alles taolist helindit kuulates on võimalik mõista kuuldemängu kui kunstivormi võimalusi: kõne ja muusikalise tausta üheaegne tajumine lubab meie teadvuses fantaasiapiltidega opereerida. Muinasjutukasseti taustaks kõlava muusika on loonud rootsi helilooja ja organist Mikael Nordfors.”
    Ent Jüri Lina poliitilised aktsiad olid “tegelinskite” silmis seniseks taas sedavõrd langenud, et “Eesti Aja” toimetus oli Toomas Saluste kirjutisest väiklaselt kõrvaldanud lavastaja ja muinasjuttude esitaja Jüri Lina nime. Nagu oli tavaks nõukogude-perioodil.

Lisaks on “Päevaleht” avaldanud kirjutise “Eesti muinasjuttudest”, mille lavastas ja esitas Jüri Lina.

 

 

KUNDERI MUINASJUTUD HELIPLAADIL

Tallinna heliplaadifirma ”Forte” on avaldanud Jüri Lina esituses ja lavastuses Juhan Kunderi muinaslugudest heliplaadi. kõlavad lood pärinevad kogumikust ”Eesti muinasjutud”, mis esmakordselt ilmus 1885. aastal.

Plaadile valitud neljaks muinasjlooks on: ”Kaks venda”, ”Linamüüja”, ”Õde ja vend” ning ”Ahjualune”. Lavastuses kuuldub rohkesti helitaustu ja elektroonlisi efekte. Muusika pärineb Toivo Kurmetilt.

Retsensent Immo Mihkelson leidis ”Eesti Ekspressis”, et Toivo Kurmeti muusika tekitas ”äratundmist maitsekast tasakaalust”. Ka olevat talle meelde jäänud muinasjuttude esituse intonatsioonid.

”Eesti Päevaleht” nr. 22 – 19. märts 1993
14. juunil 2006 ilmus laserplaat “Eesti muinasjutud“. Eesti rahvajutte, mida on kirjanduslikult kohendanud Juhan Kunder, esitab Jüri Lina. Salvestused on restaureeritud Göteborgis.
 Hind 10 eurot. Rootsis on hind 130 SEK koos saatekuludega.

 Oktoobris 2006 ilmus laserplaadil Jüri Lina uusim muinasjutulavastus “India muinasjutte”. Hind 10 eurot. Rootsis on hind 130 SEK koos saatekuludega.Põnevalt ja kaasakiskuvalt tehtud. Digitaalne salvestus on tehtud Tallinnas juunis 2006. Jutte esitavad Jüri Lina ja Härmo Saarm. Rohkesti helitaustu, elektroonilisi efekte ja india muuusikat.

 Novembris 2007 ilmus laserplaadil Jüri Lina järjekordne muinasjutulavastus “Jaapani muinasjutte”, mis aastal 1992 osutus üheks kõige populaarsemaks lastelavastuseks Eestis. Hind 100 EEK. Lisandub saatekulu. Rootsis on hind 130 SEK koos saatekuludega. Sisukad lood põnevas vormis, andes tiivad laste fantaasiale. Salvestatud Tallinnas Forte stuudios suvel 1992. Jutte esitab Jüri Lina, kes annab erinevad hääled kõikidele tegelastele. Rohkesti helitaustu, elektroonilisi efekte ja jaapani muuusikat. Restaureeritud Stockholmis 2006.

 6.mail 2008 ilmus uuesti Jüri Lina muinasjutulavastus “Rootsi muinasjutte”, mis esimest korda avaldati aastal 1994. Hind 10 eurot. Rootsis on hind 130 SEK koos saatekuludega. Salvestatud Tallinnas Forte stuudios suvel 1992. Jutte esitab Jüri Lina. Rohkesti helitaustu, elektroonilisi efekte ja rootsi muuusikat. Restaureeritud Stockholmis 2007.

Ettevalmistamisel on ka uus lastelavastus “Tai muinasjutte”.

 

EESTI MUINASJUTUD

Esitab JÜRI LINA

 

1. Kaks venda 16. 54

2. Linamüüja 5. 02

3. Õde ja vend 10. 50

4. Ahjualune 13. 57

 

 

Lood Juhan Kunderi kogumikust

«Eesti muinasjutud» on valinud

ning seadnud Jüri Lina

Helilavastus ja esitus – Jüri Lina

Muusika – Toivo Kurmet

Mängivad Toivo Kurmet ja Attila Publik (Rootsi)

 

Helirežissöör Priit Kuulberg

Heliinsener Leho Verk

Toimetaja Merike Pau

Kaanekujundus Annes Hermann

 

Sellel heliplaadil esitatud muinasjutud on rahvasuust üles tähendanud Juhan Kunder, näinud ilmavalgust 26. detsembril 1852 Holstre vallas ja manalasse läinud 24. aprillil 1888 Peterburis. Kunder kogusrahvaluulet ja koostas ajalooõpikuid ning kirjutas lasteraamatuid.Tema kirjanduslikult töödeldud kogumik«Eesti muinasjutud», kust need lood pärinevad,ilmus 1885. aastal. 

 

Salvestatud jaanuaris 1992 Tallinnas

”Referent” © 2006, Jüri Lina

 

 

Kõik neli muinasjutuplaati maksavad 10 eurot tükk.

Lisandub saatekulu 2 eurot.

 

1. “Eesti muinasjutte”

2. “Rootsi muinasjutud”

3. “India muinasjutud”

4. “Jaapani muinasjutud”

 

Kõik need plaadid on Tallinnas saadaval ka Loitsukelleris Müürivahe 17 .